VALLO KRUUSER

Arnold Rüütli mõistatus

Tarmo Vahter (31) jälgis Estonia kontserdisaalis päev otsa presidendivalimisi. Pärast tulemuse selgumist ostis ta Ararati alkoholipoest kolm pudelit Törley vahuveini ja läks Rahvaliidu spontaansele peole.

Ajakirjanikku huvitasid Arnold Rüütli võidu põhjused. Pärast Rahvaliidu ja valijameeste tausta uurimist jõudis ta üllatava järelduseni. "See võit oli täiesti loomulik, võibolla isegi ainuvõimalik."

Kuidas võita presidendivalimised, kui sinu parteil on riigikogus kõigest üksteist liiget? Tarmo Vahter avastab, et Arnold Rüütli edu aluseks on EPA vilistlaste vendlus.

ARNOLDI KOLMAS KATSE

Kaks päeva enne presidendivalimisi, 19. septembril, kohtusid Toompeal kaks endist kolleegi Lennart Meri kantseleist.

Rain Rosimannus oli töötanud Kadriorus sisenõunikuna. Viis aastat tagasi juhtis ta Meri tagasivalimist. Nüüd vedas ta Reformierakonna kandidaadi Toomas Savi kampaaniat.

Teda võttis vastu Tarmo Mänd, endine presidendi kantselei direktor. Praegune rahvaliidu Lääne-Eesti piirkonna juht pingutas Arnold Rüütli heaks.

1996 võitis Meri Rüütlit ülekaalukalt häältega 196:126. Tänavu ei pidanud poliitikud ja ajakirjandus viimast enam tõsiseks tegijaks. Rosimannuse vaist ütles valimispäeva lähenedes siiski midagi muud.

ISAMAALIIT LUGES PEETER Tulviste hääli omavalitsuste kaupa arvutis tehtud tabeliga. "Juba esimeses voorus peaks teda toetama vähemalt sadakond valijameest," lubas peaminister Mart Laar.

Kuna samas suurusjärgus olid ka teiste parteide lootused, oleks pidanud valimiskogu koosnema ligi 500 liikmest. Tegelikult oli valijamehi 367.

Parteid kas eksisid rängalt või luiskasid. Tõe selgitamiseks küsisid reformistid konkurentidelt, kelle häältega nad arvestavad. Isamaaliit ja Mõõdukad ei tahtnud oma kaarte avada.

Ainsana nõustus sellega Arnold Rüütli tiim. Õhtusel kohtumisel osalesid veel Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen.

Paberil näpuga järge ajades arutati koos läbi kõigi 247 omavalitsuse valijamehed. Tulemus selgitas kõige suuremad bluffijad - Keskerakonna ja Isamaaliidu. Just viimane arvestas paljuski Rahvaliidu pooldajate toetusega.

Edetabel ise oli valitsusele trööstitu.

Arnold Rüütel 114

Toomas Savi 93-95

Peeter Kreitzberg 78

Peeter Tulviste 75

Umbes viis häält jäi jagamata, kuid sel polnud tähtsust. Rosimannus ja Atonen lahkusid Toompealt murega.

Valimisteni jäänud 40 tunni jooksul polnud võimalik enam midagi ette võtta. Jäi lootus, et teises voorus ei kogu Rüütel võiduks vajalikku 50 protsenti + üht häält.

Järgmisel päeval vahetasid oravad ajakirjanduse tarbeks Rüütli ja Savi numbrid ära. Olukorras, kus kõik bluffisid, ei võinud teistele alla jääda.

ENDINE üLEMNõUKOGU presiidiumi esimees ja kahekordne presidendikandidaat istus riigikogu tagumises pingis. Ta oli nagu ameerika korvpalliveteran Michael Jordan, kes ei pidanud ennast enam tõestama. Arnold Rüütel ei tahtnud veel kord platsile tulla.

1999 valimiste eel küsis Postimees, miks pole mees oma partei peaministrikandidaat. "Usun, et Rüütel on siiski oma elutöö juba teinud," vastas Villu Reiljan tookord.

Kuid eelmisest aastast ei andnud kunagine põllumajandustudeng oma rektorile enam asu. Rahvaliit vajas eelsoojendust 2002. aasta kohalikeks valimisteks.

Huvi äratamiseks tegi partei veebruaris juttu koguni neljast võimalikust presidendist. Akadeemik Jüri Engelbrechtilt polnud luba küsitud ja mees taandas ennast ehmunult. Järgnesid telestaar Enn Eesmaa ja riigikogulane Ants Käärma.

Rüütli lõplik veenmine toimus juunis päev enne Rahvaliidu kongressi. Reiljan rääkis temaga poolteist tundi. Rüütel kõhkles endiselt.

Partei maa-organisatsioonid olid juba tema taha asunud. Kongressil loobus ka viimane vastaskandidaat, lastekaitseliidu president Ene Tomberg.

Rüütlile ei jäänud valikut.

Suvel puhkas Rüütel koos naise ja lastelastega Saaremaa suvilas. Kui Reiljan sealt läbi astus, oli tal neljasilmavestlus Ingrid Rüütliga. Proual kipitas keelel üks küsimus: "Kas tasub jännata?"

TALLINNAST VAADATES ei paistnud Arnold Rüütli toetus eriti tugev. Riigikogus on kõigest 11 rahvaliitlast. Kuid peale parlamendi kuulub valijameeste kogusse veel 266 linnade ja valdade esindajat.

Villu Reiljan tundis neist isiklikult umbes 200. Iga neljas oli tema partei liige.

Eesti erakonnad tegutsevad tavaliselt suuremates linnades. Rahvaliitlased käivad koos ka väikeasulates.

Enamasti on nad põllumajandusharidusega mehed, harva naised. Agronoomid, veterinaarid, metsnikud. Endised kolhoosiesimehed ja spetsialistid tegutsevad täna ettevõtjate ja tootjatena.

Reiljan on kudunud nende vahel üleriikliku võrgu. Selle esimene test oli eelmisel aastal, kui Narva elektrijaamade erastamise vastu koguti üle
100 000 allkirja.

Riigikogu jahiseltsi pealikuna on Reiljan korduvalt võõrustanud Soome kolleege. Saunajuttudest on jäänud kõrva taha mitmeid tarkusi.

Rahvaliit on alati platsis, kui maal avatakse uus koolimaja, haigla või staadion. Võimaluse korral astuvad ürituselt läbi ka Rüütel, Reiljan ja teised. Poliitik peab olema oma valijale kogu aeg nähtav.

VILLU REILJANI PLAAN oli lihtne. Arnold Rüütel tuli seada üles natuke aega enne valimisi kõva toetusega. Erakonnal polnud rahaga kiita ja pikk kampaania ei tulnud kõne allagi.

Kohe oma teeneid pakkunud PR-mees Rain Sillaste pidi ootama tööleasumisega sügiseni. Tema soovitus kandidaadi juuksed siledaks lõigata andis edule viimase lihvi.

Augustis toimus Paide kultuurikeskuses Rüütli toetajate avalik esitlus. Nende nimekirja avaldas ainult Postimees ja sedagi poliitilise reklaamina. Pool lehekülge maksis 30 000 krooni. Kultuuritegelaste nimede nappuse tõttu jäi sündmus tähelepanuta. Olulised olid hoopis kümnete omavalitsustegelaste allkirjad, mis kõnelesid koonduvast jõust.

Augustis kogunes Reiljani Volkswagen Passati läbisõiduks 8000 kilomeetrit.

"On suur vahe, kas valijamehe juurde läheb partei esimees või keegi teine," selgitab Reiljan. Tema ise kogus Rüütli ülesseadmiseks antud 78 allkirjast rohkem kui pooled. Ühe autogrammi võttis ta Lääne-Virumaal kombaini servalt.

Puhkust Reiljanil sel suvel ei olnud. Ainult naisega sai mõned päevad Amsterdamis veedetud. Järjekordsele jahile Soome poliitikutega jäi minemata.

VALITSUS SUHTLEB MAAL tavaliselt vallavanematega, kes jagavad raha ja juhivad kohalikku elu. Presidenti võis valida aga ainult volikogu esimees või liige.

1999. aasta kohalikel valimistel võitsid kogu Eestis üldiste nimedega valimisliidud. Oma vald, Meie vald, Arenev vald, Ühtne vald, Tasakaal, Koostöö ja kodurahu.

Võõrale ei reetnud nimed sisu. Tallinna parteilased ei osanud maal alati jutule saada. Kolmikliidu maakonnajuhid näitasid toetust tegelikust suuremana.

Pealinlased uskusid algusest peale, et võistlus käib vaid Toomas Savi ja Peeter Tulviste vahel. Üksteise kottimise tuhinas läks Rahvaliit lihtsalt meelest.

Kui Kanal 2 "Presidenditurniiris" pidid kohtuma Savi ja Matti Päts, ilmus Mõõdukate e-maili listis umbes selline teade:

Meie vastase vastane on meie liitlane. Toetaks täna õhtul Matti Pätsi!?

Olari Koppel, Mõõdukate meediakoordinaator.

Info lekkis poole tunniga ja solvatud tõstsid kära. Mõõdukate listi ilmus aga tervitus reeturile: "Hei, reformierakondlane!"

Igor Gräzin rääkis ühele isamaaliitlasele, et talle pakuti Moskvast müüa Tulviste toimikut. Hind 10 000 dollarit. Peagi ilmus Kroonikas kõmulugu Gräzini eraelust. Ohver nägi selles Isamaaliidu tellitud kättemaksu.

Üks valijamees praalis avalikult, et temaga võttis ühendust peaminister Mart Laar isiklikult. Tulviste toetamise eest pidi riik ehitama uue võimla.

VILLU REILJAN ON rahvaliidu Lego konstruktor. Erinevatest tükkidest on ta ehitanud tõhusa masinavärgi.

On hästi rikkad ja mõjukad mehed, kes ise esile ei tiku. Nagu Tartumaal Ühispanga nõukogu liige Mart Avarmaa ja Saaremaal Prits Liblik.

Aktsioonimees on Toomas Paur. Endine vaese kolhoosi esimees, kelle sea- ja veiseäri ebaõnnestus. Mehel pole aimugi, kui suureks on kasvanud tema firma võlg maksuameti ees. Õige vastus: üle 800 000 krooni.

Paur on teeninud oma autoriteedi lakkamatult seletades. 1999 maksis liiter piima 1 kroon ja 35 senti. Paur hakkas piimamehi ühe mütsi alla koguma ja rohkem raha nõudma.

Kombinaadid tõstsid hinda küll majanduslikel põhjustel, kuid Paur peab seda oma meeskonna teeneks. Ta räägib, et aasta peale moodustas hinnavahe tervelt 375 miljonit krooni.

Paur ja sõbrad armastavad meeleavaldusi. Ükskord lasid nad Lossi platsil riigikogu ja valitsuse ees kaks kiimas siga üksteist keppima.

Presidendivalimiste ajal sõitis Paur vahel päevas 500-600 kilomeetrit, aga igale poole ikka ei jõudnud. Kaks abilist hoidsid silma peal nii valijameeste eelistustel kui konkurentide tegemistel.

Alla-kolme-tunni juttu polnud valijamehega plaanis.

"Vaata aknast välja! Kündmata põlde näed? Vaeseid inimesi näed? Nad on otsinud endale riideid väljamaa rõivaabi hulgast!"

Abi oli ka paarist numbrist. Mart Laari valitsus tahab anda tuleval aastal maaelu toetuseks ainult 400 miljonit krooni. Vaja oleks vähemalt 800 miljonit!

Mõnele valijamehele tegi muret Rüütli vanus.

"Sharon on sündinud samuti 1928 ja juhib viiemiljonilist juudi riiki. Aga Itaalia president on 80aastane."

Vahel küsiti Rüütli nelja aasta taguse südameoperatsiooni kohta.

"Ta hakkas juba kümnendal päeval tööd tegema. Praegu peame koos plaani kuni poole ööni. Pärast sõidab ta üksi autoga Tallinna."

Rüütel ei oska ju inglise keelt?

"Küll tõlk tõlgib! Eesti president räägib emakeeles!"

Selline kihutustöö käis kogu Eestis.

21. SEPTEMBRI HOMMIKUL istus Arnold Rüütel Kadrioru kodu ees rahvaliitlase Robert Villi autosse. Vaevalt 200 kilomeetrit sõitnud uue Zhiguliga Estonia teatrile liginedes polnud presidendikandidaadi tuju just kiita.

Ta oli lugenud värsket Eesti Päevalehte. Juhtkiri teatas: "Eestile tähendaks Rüütli valimine selgelt sammu mineviku suunas."

Vill rahustas, et ei maksa kõike südamesse võtta.

Estonias levis kuulujutt, et Rüütli võidu korral tulemused tühistatakse.

Valimiste esimene voor tekitas valitsusele õõva. Peeter Tulviste kaotas Toomas Savile ühe häälega. Veel jubedam oli tõde, et Isamaaliit ja Mõõdukad suutsid kahekesi tõmmata väljastpoolt riigikogu vaid mõnikümmend häält.

Rüütel 114

Savi 90

Tulviste 89

Kreitzberg 72

"Läks, nagu tahtsime," ütles Villu Reiljan vaheajal.

Teises voorus sai Rüütel 186 häält. Kas need olid Kreitzbergi vanad hääled?

Reiljanil on oma teooria. "Võitja tõmbab kõiki! Kümmekond isamaalast andis lõpuks hääle Rüütlile. Samuti paljud maameestest reformierakondlased, kes nägid, et Savi ei võida. Nad tahtsid, et Eesti saaks presidendi."

Tänukõne oli võitjal juba hommikul mapis. Eelmisel õhtul oli ta istunud pärast "Kahvli" saadet ETV hallis ja vaadanud telerist valimisstuudiot. Siis tunduski PR-mehele Rain Sillastele esimest korda päris kindlalt, mis homme juhtub.

Ta tegi ettepaneku valmistada ette uue presidendi esimene tervituskõne.

Viimaks Rüütel nõustus: "Igaks juhuks, noh hästi."

VõIT OLI ARNOLD RüüTLI valijameeste jaoks shokk. Nad tammusid Estonia teatri ees jalalt jalale ja pajatasid elamusi. Alles poole tunni pärast otsustati minna partei büroosse Võhu veini ja Sovetskoje Shampanskojet jooma.

Staazhikas pulmavana ja täiskarsklane Toomas Paur oli tol õhtul väga rõõmus. 1995. aastal kandideeris mees Vaino Väljase valimisnimekirjas Õiglus. 1996-1998 kuulus Reformierakonda. Nüüd jõudis ta võitjate hulka.

"Valijameestega rääkimine oli nagu naisterahvale külgelöömine. Naine peab võtma ise püksid maha, sest talle meeldib. Aga mitte nii, et ma olen Tallinnast ja mul on sind kohe vaja."

EPA, Tihemetsa ja Vinni tegid presidendi

Arnold Rüütli kandidatuuri seadsid üles 78 valijameest. Ekspress selgitas välja, et enamik neist on õppinud põllumajandust.

President Rüütliga algab poliitikas EPA (33 toetajat) ja agronoomide (20 toetajat) ajastu.

Viimase kümne aasta Eesti elus on sellist karjääri teinud ainult üks kolmainsus: peaminister Mart Laar, Eesti Üliõpilaste Selts ja ajaloolased.

Harjumaa

Raasiku vald

Toivo Veenre (67)

EPA agronoom

Saue vald

Indrek Tiidemann (49)

TPI ehitusinsener

Ida-Virumaa

Alajõe vald

Sergei Asmus (37)

Omski PT agronoom

Kiviõli linn

Mati Pallasma (59)

TPI tahkete kütuste insener

Kohtla vald

Etti Kagarov (45)

Väimela NST veterinaarvelsker

Lohusuu vald

Tarmo Tomson (33)

Kaarepere ST metsatehnik

Tudulinna vald

Urve Erikson (45)

EPA metsainsener

Jõgevamaa

Jõgeva linn

Vello Mäesepp (48)

TPedI kehalise kasvatuse õpetaja

Pajusi vald

Lembit Paal (39)

EPA agronoom

Pala vald

Riivo Kool (39)

Pöögelmanni-nim KK, autojuht, traktorist-mehaanik

Palamuse vald

Ülo Lumiste (55)

Tihemetsa ST tehnik-mehaanik

Puurmani vald

Peeter Kallasmaa (53)

EPA insener-mehaanik

Põltsamaa vald

Jaan Aiaots (48)

EPA agronoom

Kasepää vald

Aivar Anijago (42)

Põhiharidus autojuht

Saare vald

Raivo Reimets (46)

TPedI füüsikaõpetaja

Torma vald

Ants Soodla (54)

EPA insener-mehaanik

Järvamaa

Ambla vald

Lembit Savila (48)

Gagarini nim NST tehnik-elektromehaanik

Järva-Jaani vald

Margit Selge (36)

Vinni ST raamatupidaja

Koigi vald

Valdis Rikkinen (38)

Jäneda ST agronoom

Roosna-Alliku vald

Vello Valdaru (62)

Vaeküla PMT tehnik-mehaanik

Türi vald

Ilmar Kont (54)

EPA agronoom

Läänemaa

Hanila vald

Kalju Hallik (73)

TPI ehitusinsener

Oru vald

Hugo Peterson (46)

Leningradi KP sotsioloogia

Risti vald

Heikki Salm (44)

Kehtna NST tehnik-hüdrotehnik

Lääne-Virumaa

Avanduse vald

Jaan Kiisk (58)

EPA agronoom

Rakke vald

Andrus Blok (40)

19. TK autoremondilukksepp

Tamsalu vald

Marmelt Riibe (46)

Palamuse MT, metsatehnik

Viru-Nigula vald

Arvo Vutt (51)

EPA agronoom

Põlvamaa

Värska vald

Endel Kapten (61)

Värska keskkool, tööline

Pärnumaa

Are vald

Karel Tölp (22)

EPMÜ agronoomiatudeng

Koonga vald

Riho Erismaa (39)

EPA hüdrotehnika insener

Lavassaare vald

Ülle Varik (44)

TPedI vene keele ja kirjanduse õpetaja

Sauga vald

Uno Annus (58)

EPA insener-mehaanik

Surju vald

Hannes Isand (46)

Olustvere ST agronoom

Tali vald

Peep Kaljuste (57)

EPA ökonomist

Raplamaa

Kaiu vald

Lembit Arro (71)

EPA agronoom

Kohila vald

Priidu Rõõmus (48)

Arkna LK veterinaarvelsker

Loodna vald

Margus Jehe (45)

TPI mehaanikainsener

Vigala vald

Jaan Kuusik (41)

Vana-Vigala KK traktorist-masinist

Saaremaa

Kaarma vald

Urmas Lehtsalu (38)

EPA veterinaar

Kärla vald

Ülo Kannisto (46)

EPA mehaanikainsener

Leisi vald

Marika Pulk (48)

EPA ettevõtlus ja ökonoomika

Mustjala vald

Henno Alt (57)

Olustvere ST agronoom

Orissaare vald

Kalmet Ligi (42)

PMT loomakasvatus ja mehhaniseerimine

Pihtla vald

Tõnu Post (38)

EPA veterinaar

Pöide vald

Marvi Käärid (38)

Kuressaare gümnaasium

Torgu vald

Anne Rand (42)

Tartu 1. keskkool, õpib TPÜs eesti keelt ja kirjandust

Tartumaa

Alatskivi vald

Helmi Kukk (71)

Tartu õpetajate instituut, matemaatika ja füüsika õpetaja

Haaslava vald

Avo Samarüütel (46)

EPA põllumajanduse mehhaniseerimine

Kambja vald

Heiki Kortspärn (50)

TÜ kehalise kasvatuse õpetaja

Konguta vald

Agu Kasetalu (48)

EPA agronoom

Laeva vald

Jaan Sõrra (46)

Tartu 1. õhtukeskkool, talupidaja

Meeksi vald

Margus Narusing (36)

Räpina keskkool

Mäksa vald

Peeter Kollist (54)

EPA põllumajanduse elektrifitseerimine

Peipsiääre vald

Jevgenia Pagareva (50)

Tartu sanatoorne keskkool, sidejaoskonna juhataja

Tartu vald

Harald Raukas (68)

Tihemetsa PMT, põllumajanduse mehhaniseerimine

Tähtvere vald

Aavo Mölder (57)

EPA zootehnika, kandidaat loomade aretuse alal

Võnnu vald

Elmar Haba (74)

EPA agronoom

Ülenurme vald

Aavo Lang (58)

EPA mehhaniseerimine

Valgamaa

Karula vald

Eduard Õunapuu (42)

Tihemetsa ST tehnik-mehaanik

Taheva vald

Tõnu Prangli (61)

EPA agronoom

Tõlliste vald

Ants Kukk (62)

Antsla PT põllumajandus

Viljandimaa

Abja vald

Villu Võsa (52)

EPA agronoom

Halliste vald

Rein Tarkus (58)

EPA agronoom

Kõo vald

Olev Nael (52)

Gagarini-nim NST tehnik-elektromehaanik

Vastemõisa vald

Heino Poska (61)

Õpetaja

Võrumaa

Haanja vald

Rein Peedumäe (49)

EPA ökonomist

Lasva vald

Arno Sild (54)

TRÜ põllumajandusjurist

Riigikogu liikmed

Järva ja Viljandi valimisringkond

Ants Käärma (59)

EPA agronoom

Pärnu valimisringkond

Jaanus Männik (50)

EPA agronoom-ökonomist

Jõgeva ja Tartu valimisringkond

Jaan Pöör (51)

TPI elektriinsener, Alatskivi sovhoosi peaenergeetik

Võru, Valga ja Põlva valimisringkond

Janno Reiljan (50)

TRÜ majandus, Villu Reiljani vanem vend

Jõgeva ja Tartu valimisringkond

Villu Reiljan (48)

EPA metsamajanduse insener

Harju ja Rapla valimisringkond

Arvo Sirendi (62)

EPA agronoom

Harju ja Rapla valimisringkond

Tiit Tammsaar (49)

EPA insener

Jõgeva ja Tartu valimisringkond

Mai Treial (49)

TRÜ jurist, Jõgeva maavalitsuse maasekretär

Võru, Valga ja Põlva valimisringkond

Elmar-Johannes Truu (49)

TPedI kehalise kasvatuse õpetaja

Pärnu valimisringkond

Andres Varik (49)

EPA agronoom

LüHENDID

EPA - EESTI PõLLUMAJANDUSE AKADEEMIA

EPMÜ - EESTI PõLLUMAJANDUSüLIKOOL

KK - KUTSEKESKKOOL

KP - KõRGEM PARTEIKOOL

LK - LOOMAKASVATUSE KOOL

MT - METSAMAJANDUSTEHNIKUM

NST - NäIDISSOVHOOSTEHNIKUM

PMT JA PT - PõLLUMAJANDUSTEHNIKUM

ST - SOVHOOSTEHNIKUM

TK - TEHNIKAKOOL

TPEDI - TALLINNA PEDAGOOGILINE INSTITUUT

TPI - TALLINNA POLüTEHNILINE INSTITUUT

TPÜ - TALLINNA PEDAGOOGIKAüLIKOOL

ALLIKAS

VABARIIGI VALIMISKOMISJON, EESTI EKSPRESSI (TARMO TUULE) TELEFONIINTERVJUUD VALIJAMEESTEGA.

Copyright ©1995-2001 Eesti Ekspress™

Webmaster