| Eesti Ekspress 30. august 2001 | |
Rääkimiselt trükkimisele Mõned võtavad seda liiga tõsiselt ning selmet telefonitoru tõsta ja oma sekretäripalk välja teenida, istuvad jutukas ja klõbistavad oma tööpäevi õhtusse. Sest chat on palju lahedam kui telefoniga helistamine või - jumal hoidku selle eest - näost näkku rääkimine! Telekanalites väga populaarseid unetuteprogramme vaadates võib oletada, et SMS on andnud häbelikule uue võimaluse. Jälle kord saab tervitada, veel kord on võimalik anda Marile teada, et Jüri teda ootab. Sest kuidas sa ikka otse ütled, et "Kuule, Mari, sa oled armas". Ei ütle, piinlik on. Aga SMSiga sama teksti saatmine lisab su trendikusetabelisse vähemalt viis plusspunkti. Ja ega see polegi täiesti vale. Lõpuks on ka suurfirmad hakanud aru saama, et jututubades suhtlemine ära ei lõpe. Tulemüüris jutukate keelamine ei anna tulemust. Kui vaja, saadakse ikka läbi. Firma kaotab esiteks tulemüüri raha ning töötunde - inimesed tegelevad tulemüürist läbimurdmisega, mitte tööülesannetega. Aga kuidas oleks jututubade ning igasuguste ICQde ja netmeetingute kaasamisega igapäevatöösse? Nagu uuringud näitavad, annab see tulemust. E-maili on hea saata, samas ei kaasne sellega tavaliselt otsest tagasisidet. Saadad kirja ja jääd ootama. Või kui on kiire, helistad üle. Reaalajas toimivad jututoad annavad aga kohe tagasiside. Ja näiteks programm ICQ paistab silma just erinevate teatesaatmisviisidega. Alates reaalajas rääkimisest-trükkimisest kuni e-maili ja SMSi saatmiseni välja. MS Netmeeting lubab suhelda nii helis kui pildis, kasutada sama tahvlit joonistamiseks ning jagada programme üle võrgu. Konkreetne kasu kaasneb kui kogu kollektiiv panna suhtlema läbi instant messenger'i. Kogu suhtlus on võimalik arhiivi talletada (kes mida lubas), lihtne on saada ülevaade olukorrast riigis, tööl või muu teade. ICQ näiteks näitab, kas kasutaja on offline või arvutist eemal. See, et töö kõrvalt istutakse veel ka kuskil meelelahutuslikus jututoas, on paratamatus. See on nagu firma autoga panka minek, kui vahepeal käiakse ka juuksuris ning viivitust vabandatakse KOHUTAVA järjekorraga. Järgmisel korralisel koosolekul arutage, ehk on mõttekas firmasisene infovahetus viia Post-It-kleebistelt elektrooniliseks.
Tiigrihüpe Texase moodi Houston Texase osariigis on esimene USA suurlinn, mis hakkab kõigile oma kodanikele pakkuma tasuta e-posti ja tarkvara kasutamise võimalust. Programm hõlmab kokku kolme miljonit Houstoni piirkonna elanikku ning esialgu tehakse teenused kättesaadavaks kolmes piirkonnas, kus elavad põhiliselt madalama sissetulekuga inimesed. Iga Houstoni elanik saab soovi korral endale kasutajakonto, kontonumbri kaudu on võimalik saata või lugeda elektronkirju ning ISP-teenuse põhimõttel teatud tarkvara (näiteks tekstitöötlust) kasutada. Teenused on kättesaadavad igast internetti ühendatud arvutist üle kogu USA. Mõeldud on ka neile, kellel kodus masinat pole - raamatukogudesse, politseijaoskondadesse ja tuletõrjedepoodesse seatakse üles tuhat avalikuks kasutamiseks mõeldud PCd. www.usatoday.com/life/cyber/tech/2001-08-20-free-e-mail.htm
Tehnoloogiaoaas Dubais Õlisheikidel rahast puudust pole, kuid kahanevaid naftavarusid arvestades on igati õige aeg hakata ka muid rahateenimisvõimalusi otsima. Rikas naftaemiraat Dubai on juba saanud tähtsaks kaubandus- ja turismikeskuseks, kuid loodab lähitulevikus tõusta ka Lähis-Ida tehnoloogiakeskuseks. Just sel eesmärgil ongi asutatud Dubai Internet City (DIC) vabakaubandustsoon. Lähis-Ida maad on kiirelt kasvav IT-turg ning see peaks DIC suurtele tehnoloogiafirmadele eriti meelitavaks tegema. 2000. aasta oktoobris avatud DIC ultramodernne hoonetekompleks ehitati Dubai valitsuse rahadega (200 miljonit dollarit) sisuliselt tühjale kohale. Sinna on juba hakanud koonduma suurfirmade (näiteks Microsoft) regionaalsed peakontorid, kuid ligi loodetakse meelitada ka kõrgtehnoloogiasektoris tegutsevaid keskmisi ja väikeettevõtteid. Tulevikus tahetakse DICs avada ka maailma esimene internetiülikool.
Milleks kasutatakse e-posti Keegi ei usu, et internetiteenuseid, e-posti sealhulgas, töökohal ainult tööasjade ajamiseks kasutatakse. Inglismaal näiteks pruugib 27 protsenti arvutiga töötavaid mehi e-posti oma naiskolleegidega flirtimiseks. Naiste hulgas on aga enimlevinud väärkasutusviisiks sõpradega seltskondlike ürituste kokkuleppimine - sellega tegeleb peaaegu kolmandik (32%) naissoost töötajaid. Veel mõned populaarsed kasutusviisid: kolleegide kohta käivate kuulujuttude levitamine (18% meestest ja 15% naistest), pornolinkide edastamine (13% ja 7%), uue töökoha otsimine (4% ja 6%). Briti konsultatsioonifirma edesigns.co.uk jõudis selliste tulemusteni rohkem kui 500 arvutikasutaja tööharjumusi uurides. www.edesigns.co.uk/press/article_ugotmail.asp
Internet Explorer 6 Esmaspäevast võivad kõik soovijad Microsofti veebsaidist alla laadida veebilehitseja uusimat versiooni. Kuid kasutajatele võib uus tarkvara probleeme tekitada. IE 6.0 ei toeta kaht konkurentide poolt väljatöötatud, kuid veebis laialt levinud tehnoloogiat - Suni loodud Java programmeerimiskeelt ning Apple'i audio- ja videomängijat QuickTime. "Turvalisuse tõstmise eesmärgil" asendati need Microsofti oma tehnoloogiaga ActiveX.
Kaks giga käes! Esmaspäeval lasi Intel müüki Pentium 4 protsessori, mis kasutab taktsagedust 2 GHz. Ühtlasi alandati peaaegu poole võrra ka "vanade" ja "aeglaste" protsessorite hindu. Sama tegi ka rivaalitsev protsessoritootja AMD. | |
Copyright ©1995-2001 Eesti Ekspress™ | |