| Eesti Ekspress 09. august 2001 | |
KUTT KOMMEL/MEIE MAA TEHNIKA LUMMUSES: Puudel Arturen (Karol Kuntsel) jagab Burattinoga (Priit Võigemast) vaimustust mikrofoni üle. TEATER Pika ninaga puunukk aariate keskel Kultuuriajakirjanik Mele Pesti vaatas Kuressaare ooperipäevade lasteetendust. Kuressaare Ooperipäevad "Burattino". Juuli lõpus olid ühel nädalavahetusel Kuressaare linnuse hoovi pääsukestel rasked päevad. Magamamineku asemel tuli kolmel õhtul ooperidiivadega duetti laulda ja aplodeerivaid ning bravo! hüüdvaid rahvahulki taluda. Kolmandat korda toimuvateks Kuressaare Ooperipäevadeks kohale veetud 2300 tooli ei saanud ükski õhtu just viimseni täis, aga tuhandeid ooperisõpru leidus suvisel saarel siiski. Festivali tegijad mõtlesid seekord ka laste peale. Lasteooperite valikuga Eesti teatrid teadupärast ei hiilga. Ja seepärast lõõritasid pärast Peterburi, Riia ja Tallinna ooperisoliste festivali viimasel päeval Kuressaare linnuse hoovis hoopis lustakamaid viise teatrikooli XX lennu noored. "No saame lapse vähemalt festivalile, kasvab suureks, küll tuleb ooperit ka kuulama," arvas peakorraldaja Ludmilla Toon.
ELMO NüGANENI lavastatud "Burattinos" on kandev osa muusikal, lastele pakuvad lõbu ka värvikad tegelaskujud ja muinasjutu süzhee. Lapsest suurem leiab endale kah miskit. Uues "Burattinos" on teatriteema palju suuremaks lavastatud, kui tekstiversioon ette näeb. Nukud-näitlejad hakkavad oma lavastajale vastu, sest "tema mõtleb meie eest", jooksevad autoritaarse Carabasi juurest ära ja teevad oma teatri. Algus kõlab justkui mõne viimaste aastate Eesti teatriskandaali pealt maha kirjutatud, ärajooksmist asendab päriselus muidugi pigem vallandamine. Puust, poroloonist või vatist meisterdatud kehasse hinge sisse saanud nukkude muredele kaasaelamine meenutas Nüganeni seitsme aasta tagust tollaste lavakatudengitega lavastatud suurepärast "Nukkude akadeemiat".
TEATRITUDENGEIL on ilmselt endilgi vahva lustida mängu ja lavaga seotud teemadel. Burattino naerab näitlejaid, kel on nii halb mälu, et peavad tervelt 44 korda järjest "pagari piparkook" korrutama; rebasest ja kõutsist röövlipaari lollitatakse sõnamängudega; puudel satub mikrofoni võimalusi avastades vaimustusse jne. Mõne eriti lustliku episoodi absurdimaiguline huumor ulatus juba kultuslavastuseks saanud "Kolme apelsini" helistikku. Ka see, et lõplik tekst valmis alles proovide käigus improviseerides, annab tunnistust, et täiskasvanute jaoks tahtis Nüganen veidi "Apelsini"-maigulist hetkehuumorit sisse põimida. Päriselt lavale improviseerima noori näitlejaid oma esimeses diplomilavastuses ei panda, küll aga kohendatakse teksti lõbuga pidevalt aja- ja tegevuskohaga vastavamaks. Vaadanud etendusi pooleaastase vahega sünges Salme Kultuurikeskuses ja lõõskava päikese all Kuressaare linnuse hoovis, sai selgeks üks põhjus, miks teatrikriitikud suveteatreid sarjata armastavad. Värskes õhus muutub toas tõsisemalt mõjunud lavastus paratamatult veidi palaganlikumaks. Puudlina pikkade monoloogidega publikut võlunud Karol Kuntsel tunnistas, et vabas õhus oli raske mängida, tunne oli peaaegu sama nagu esietendusel. Olav Ehala kirjutatud muusikat on juba küllalt kiidetud - ja õige ka. Jatsusõbrana pean eriti lahedaks seda, et teatrisse toodud jõmpsikad kuulevad miskit palju põnevamat, kui enamiku lastelavastuste musapool lubab. Neegritüdruk Ellat kehastanud Evelin Pange fanaatiline skättimine ja teistegi prooviperioodi käigus lauljateks-muusikuteks saanud teatritudengite soolod lõid lavale kohati nii palju särtsu, et suu ununes lahti ka mitte kõige noorematel teatrisõpradel. Aga "Burattino" lauludest tehtud plaadi täiesti varjamata reklaam keset lavastust hakkis ennegi veidi tükilist teatritükki ja oleks võinud vaheaega jääda. "No meie omad poisid, Karol ja Ott, mängivad ju ka," ütles Ludmilla Toon üheks põhjuseks, miks just see tükk festivalile kutsuti. | |
Copyright ©1995-2001 Eesti Ekspress™ | |
