UUSTULNUK Siin juba kodunenud Venemaa ja NATO riikide luurajatele lisaks on Eestis üha aktiivsemalt tegutsema hakanud ka Hiina luurajad.

Eestist on saanud spioonisõja tallermaa

Pekka Erelt

pekka@ekspress.ee

Juba rohkem kui pool aastat on Eesti luuretalitused täheldanud oma Hiina kolleegide väga aktiivset tegutsemist ning seda on hakatud tõsiselt jälgima. Sagimine algas möödunud aasta lõpul. Hiinlaste aktiivsust on seostatud Hiina tähtsuselt teise mehe Li Pengi täna algava Eesti-visiidiga.

Eesti vastuluure on juba mõnda aega Tallinnas silma peal hoidnud Hiina saatkonnal, Hiina kaubandusesindusel ja Laagris Veskitamme tänav 3 asuval majal. Selle endise kolhoosisöökla ostsid hiinlased ära 1995. aastal ning algul asus maja esimesel korrusel hiina pood. Maja on vormistatud küll Eesti firmale Tangshan OÜ, kuid tegelikult kuulub väidetavalt Hiina riigile.

Mitu aastat valitses majas vaikus, kuid mullu detsembris avati seal väike söögikoht Hiina Köök. Eesti sõjaväeluure G-2 arvates on tähelepanuväärne see, et just seda restorani ja mitte teisi külastasid Erna retke ajal pidevalt Hiina sõjaväelased. Ja sõjaväelased pole ainukesed huvipakkuvad külastajad. Pärast avamist on söögikoha ees tihti näha sinist diplomaatilist numbrimärki kandvaid autosid.

Tänavu suve hakul vahetas Laagri maja omav firma Tangshan OÜ juba väidetavalt kolmandat korda omanikku. Eksomaniku Ye Tao kinnitusel on uus omanik Hiina tööstur, kellele kuulub vihmavarjude ja riiete tehaseid Hiinas. Ta ei valda ühtegi muud keelt peale hiina keele.

Uut omanikku on aga Eestis korduvalt esindanud endine Hiina suursaadik Eestis ja Soomes Sun Dadong isiklikult. Dadong viibib Eestis juba mitmendat nädalat. Miks saadab ühte töösturist majaomanikku tõlgina kogunisti Hiina suursaadik? Või polegi tööstur see, kellena end esitleb?

Aktiivne luuretegevus

Hiina luure intensiivistumist Eestis ei saa siiski seostada ainuüksi Li Pengi visiidiga. Viimasel ajal on eri riikide luureteenistused siin üldse aktiivsemaks muutunud. Eelkõige käib see Venemaa kohta, kes tõi oma luurajaid Helsingist üle Tallinna. Seda kinnitab tõik, et arvestades Eesti väiksust on võrreldes Skandinaavia riikidega Venemaa luureresidentuur Eestis ebanormaalselt suur.

Helsingi kogemustega diplomaate hakkasid venelased Eestisse tooma juba üheksakümnendate keskel. Venemaa sammule vastasid NATO riigid ka oma luureresidentuuri suurendamisega. Näiteks USA saatkond on poole aasta jooksul oluliselt suurendanud sõjaväelastest diplomaatide arvu.

Et ka Hiina Eestile suuremat tähelepanu pöörama hakkas, on asjade loogiline kulg. Hiina luure huvi on suunatud peamiselt venelaste ja NATO riikide luurete siinsele tegevusele ning nad kureerivad Eesti piiri lähistel, ehk siis Peterburi ja Pihkva kandis toimuvat luuret. Venelaste tulekut Helsingist Tallinna seostab Eesti vastuluure sellega, et siin on hulgaliselt "magavaid" agente - endisi KGB-lasi. Viimaseid üritavad üksteise võidu värvata ka natokad ja hiinlased.

Väidetavalt kasutab Hiina luure Eestis kahte taktikat. Kasutatakse siinses saatkonnas asuvaid luureresidente ning delikaatsemate värbamiste ja operatsioonide läbiviimiseks tuuakse siia inimesed Soomest, keda Eesti vastuluure ei tunne. Ehk see ongi põhjus, miks Hiina ei ole siiani nimetanud Eestisse ei sõjaväeatasheed ega mingit muud sõjaväelist esindajat, kuigi Tallinnas asub rahvavabariigi suursaatkond.

Hiina sõjaväeatashee asub endiselt Helsingis. Ometi on Hiina ja Soome sõjaline koostöö nullilähedane. Seevastu Eesti on ostnud Hiinalt juba 1993. aastast saadik relvastust: karabiine, Kalashnikovi automaate, granaadiheitjaid, tankitõrjemiine ja käsigranaate. Tähelepanuväärne on ka Hiina võistkondade juba mitmes osalemine Erna retkel, kuna see on ainus välismaine sõjaline võistlus, kus hiinlased kaasa löövad.

TIIT BLAAT

SALAPÄRANE HIINA MAJA: Laagris asuv Hiina Köök on juba mõnda aega olnud Eesti vastuluure huviorbiidis.

Eesti - välisluurete mängumaa

Väikesest Eestist on tema asukoha tõttu saanud luurete mängumaa täpselt samamoodi, nagu see oli enne Teist maailmasõda. "Koos Läti ja Leeduga on Eesti pealtkuulamise eelpost, aga samuti tugipunkt CIA ja MI-6 operatsioonideks," kirjutas hiljuti Daily Telegraphis lehe Moskva-korrespondent Marcus Warren.

Timesi andmeil on Eesti kogunisti Suurbritannia soosituim spionaazhipartner Balti riikides. Lehe väitel on Vene vastuluurel (FSB) andmeid, et Eesti on saanud oma Briti kolleegidelt tehnilist varustust. Vene vastuluure väitel on eestlaste ja siin tegutsevate teiste riikide luurajate huviorbiidis põhiliselt Pihkva ümbrus ja Sankt-Peterburg.

Jaanuaris 2000 avalikustas ajaleht Aftonbladet Rootsi Tallinna saatkonna salajase ettekande Stockholmi peamajja, kus teatati: "Tallinna geograafilist ja poliitilist positsiooni arvestades võib oletada, et pealtkuulamine, jälitamine ja vastuluure toimub laias skaalas." See väikese skandaali tekitanud ettekanne oli paraku jalgratta leiutamine, kuna juba paar aastat tagasi kinnitas endine Vene spioon Oleg Gordijevski usutluses Luubile, et "Venemaa eriteenistused on veendunud, et Balti riigid muutuvad välisriikide luureplatsdarmiks Moskva-vastases salajases sõjas."

Ka kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl möönis mullu, et "on võimalik, et kasutatakse meie territooriumi kolmandate riikide vastu...". Juba 1997. aastal oli kaitsepolitseil andmeid umbes kolmekümne välisluuraja kohta.

Võõrriikide luurajad Eestis tegutsevad tavaliselt saatkondade juures. Reeglina on luurajakoolituse saanud sõjaväeatasheed ja nende abid ning keegi saatkonna sekretäridest. Isegi sõjaväeatasheede salajastes elulugudes on kirjas teenistuskäik, mille järgi otsustades pole nad luuret uneski näinud.

Viiteid seotusele luurega võib välja lugeda ainult paari siin resideeruva sõjaväeatashee teenistuskäigust. Välisdiplomaatide puhul on traditsiooniks kujunenud see, et vähemasti osa neist oskab eesti keelt. Muidugi ei räägi nad eesti keeles kunagi avalikult ega näita arusaamist kõneldust mingil kombel välja. Näiteks Vene saatkonna sõjaväeatashee abi Sergei Nevzorovi puhul on täheldatud tema suurt huvi eestikeelsete vestluste vastu, kuigi ametlikult mees eesti keelt ei oska. Täpselt samamoodi varjas oma eesti keele oskust Vene saatkonna endine pressiatashee Andrei Jakushev.

Eestlaste peamised jõupingutused on suunatud koostööle sõbralike luureteenistustega Läänes ja Skandinaavias. Nagu näiteks USA, kelle Tallinna saatkonnas asub FBI Baltimaade ja Valgevene peakorter. Siin tegutseb ka CIA väidetav resident Dan Hoffman, kes varjab end diplomaatilise passi taha.

Välisluurete üha suurenev aktiivsus Eestis pole midagi uut ega erakordset. Kõik on lihtsalt läinud nii, nagu pidigi minema.

JUKKA RISLAKKI ERAKOGU

VALVAS SILM: Enne Teist maailmasõda juhtis Sõjavägede staabi II osakonna (luure) A jaoskonda kapten Aleksei Kurgvel, kes hoidis silma peal ka Eestis resideeruvail sõjaväeatasheedel.

Ei midagi uut päikese all

Välisluurete huvid ja tegevussuunad Eestis enne Teist maailmasõda sarnanevad praegu toimuvaga kohati nagu kaks tilka vett. Ikka ja jälle on huviorbiidis Venemaa.

1935. aastal nimetati Eestisse Saksa sõjaväeatashee, millele peagi järgnesid luurejuhtide vastastikused visiidid. Lepiti kokku, et Saksamaa annab Eesti sõjaväeluurele tehnikat Punaarmee raadioside jälgimiseks ja Punalaevastiku sõjalaevade pildistamiseks. Sakslaste antud tehnika ja spetsialistide abiga rajati Eesti-Vene piirile raadioluurejaamad, mis asusid Petseris, Tartus, Narva lähedal ja Tallinnas. Kaks peilingaatorjaama paiknesid Eesti sõjalaevadel.

Teiseks aktiivselt Eestis luuranud riigiks oli Suurbritannia. Tallinnas tegutses Briti saatkonna kattevarjus British Passport Office'i nime all luurebüroo, millel oli tihe kontakt Eesti sõjaväeluurega. Eestlased andsid brittidele üle kõik NSV Liidu kohta hangitud sõjalised andmed ning Tallinnas asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste sissetulnud ja väljaläinud shifreeritud telegrammide koopiad. Briti luure hindas Eesti kolleegide tööd niivõrd kõrgelt, et andis teistest allikatest saadud sõjalisi andmeid nende õigsuse kontrollimiseks Eesti luurele.

Eestlastel oli koostöö ka lätlaste, soomlaste, poolakate ja prantslastega. Infot jagati pika aja vältel ka ameeriklastele, millele viitab USA sõjaväeatashee positiivne hinnag Eesti sõjaväeluurele juba kahekümnendatest aastatest (kogumik "Luuramisi", 1999).

Nii nagu praegu Hiina, tegutsesid Aasia luurajad Eestis ka enne sõda. 1938. aastal hakkas Eesti sõjaväeluurega koostööd tegema Jaapan, kes otsis uusi kanaleid oma luurajate sokutamiseks Venemaale. Eestlased aitasid ka Jaapani luurel nende venelastest agentidele valepasse valmistada.

Copyright ©1995-2000 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre

Webmaster