ELUKESKKOND

VAHUR SOVA JA AITA TEIGAR

ARHITEKT VAHUR SOVA: "Maja on istutatud mere äärde mäeveerule. Juba kaugelt on näha, et tegu on ökomajaga. Maja fassaadi kaunistavad kolm päikesepatareid ja saviakumulaator. Ökokoloogilisust rõhutavad ka hööveldamata lehisest välisviimistlus ning murukatused."

Kõige ökoloogilisem maja Eestis

Savist seinad! Päikesepatareid! Reovee puhastamiseks märgala! Ene Läkk kirjeldab arhitekt Vahur Sova ja sisekujundaja Aita Teigari projekteeritud ökomaja Viimsis.

Vahur Sova maja tunneb kaugelt ära. Jõuline, kõrge, väikese kaldega katusega, millest ulatuvad välja eksponeeritavad sarikad, puittalad ja -postid. Tema maja on moodsate ja rustikaalsete materjalide kombinatsioon, mida läbib suur ematala. Nüüd on eramuid projekteeriv arhitekt Sova hakanud huvi tundma ka ökoloogiliste majade vastu.

Ent seni polnud ühtegi julget tellijat. Ei teadnud ju keegi, kui kalliks selline maja võiks minna, kas Eestis ikka jätkub teadmisi ja tehnikat selleks.

Alles nüüd õnnestus Vahur Soval projekteerida täisökomaja. See on tõenäoliselt esimene selline terves Eestis. Ehitus läks just äsja lahti.

"ENERGIASääSTLIKEM on ruudukujuline ökomaja. Tegelikult on küsimus alati selles, kui kaugele ökoloogilisusega minna ja kui palju teha kompromisse. See maja asub mere kaldal. Seetõttu on ehitis venitatud ristkülikuks. Ei saa ju jätta kasutamata nii suurepärast vaadet," seletab arhitekt. Ja tegi maja merepoolse külje klaasist.

Ka lõunapoolne sein on klaasist. Nii et köök on lõunapäikest täis. Sealt paistab maja kõrval kulgev puidust jalutustee, mis on veidi kaldu ja viib "vahitorni". See on vist rohkem arhitektuurne mäng. Ehkki putka on kindlasti ka romantiline koht päikesetõusu nautimiseks ja amüseerimiseks.

Muus osas on eramu igati ökolik. Puitkarkassmaja tuleb seestpoolt saviseintega ja väljast hööveldamata lehisest. Tavapärast kipsplaati asendab savi. Maja saviseina paksus tuleb 25 cm, mahumassiga 600 kg/m³. Saviseina ja välisvoodri vahele pannakse hundinuiavillast soojendus.

Katus on roheline-must-klaas. Ehk teisisõnu: pool katust on kaetud murumättaga, pool katust must bituumen, osa klaasist.

"Kui tahetakse majapidamises kasutada vihmavett ja rajada selle kogumiseks süsteem, siis ei tasu kogu katust murumättaga katta. See imeb vihma endasse nagu käsn ja hakkab siis pikkamööda vett välja andma. Paaki kogumiseks ei jää midagi. Seega tuleks osa katust teha teisest materjalist. Murukatus aga töötab kui hea kliimaseade, on ilus ja omapärane," räägib Sova.

Klaasist katus katab savist akumulaatori jaoks ehitatud klaasputkat, terrassi kohal on läbipaistev klaasplast.

Maja hakatakse kütma hakkepuiduga. See on praegu teadaolevatest kõige odavam ja keskkonnasäästlikum küte, sest põletatakse ju kohalikku puidujäädet. Küttesüsteem on automatiseeritud. Katlamajja tuleb 1,5 m³ suurune konteiner. Tigusüsteem venitab automaatselt kütet katlasse. Vaid vahete-vahel peab käima kontrollimas, kas konteiner on ikka täis. Selles küttesüsteemis saab kasutada ka kõikvõimalikku muud kütet. Vajaduse korral ka elektriga kütta.

SISEKUJUNDAJA AITA TEIGAR: "Maja parempoolne tiib on üks suur avatud ruum, mida lõikavad vaid kaks vabakujulist dekoratiivsete aukudega saviseina. Piki telgjoont jooksevad puitpostid, nendele toetub kogu maja läbiv ematala. Keset ruumi on klaasist tagaseinaga kamin põrandast allapoole jääva tulekoldega. Läbi klaasseina paistab meri, vaadet lõikavad üksikud trossidele toetuvad puidust riiulid."

KATUSEST ULATUVAD VäLJA kolm päikesepatareid. "Paigutasin patareid nii ette, kui sain," vastas arhitekt küsimusele, kas tal oli väga raske neid maja arhitektuuriga sobitada. Patareidega soojendatakse kogu maja vett.

Kust patareid pärit on?

"Otsisime neid siit ja sealt. Oli võimalik osta väga kalleid Saksamaalt ja odavamaid Austraaliast. Saksa kvaliteet on teada, aga Austraalia oma mitte. Ent Marek Strandberg ja Tõnu Mauring Tartu ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest arvasid, et ka kohalikud meistrid saavad päikesepatareide tegemisega hakkama. Nii tellitigi need hoopiski Eestist."

Fassaadil hakkab silma klaasist kast, sees savist riiul. See on patarei, mis kogub endasse päeval sooja, et seda siis muul ajal ära anda.

Heitvee puhastamiseks rajatakse märgala, kus kasvavad peamiselt hundinuiad ja pilliroog. Märgala pindala arvestatakse nii, et ühe inimese kohta peaks olema 10 ruutmeetrit. Ala on põhjaveest isoleeritud geotekstiiliga.

SISENEME MAJAPROJEKTI keskelt ja satume ruumi, kus on suur klaassein vaatega merele. Maja pikiteljel on masiivsed puupostid, nendele toetub liimpuittala, mis tõuseb paralleelselt katuseharjaga. Ematala on jälgitav läbi kogu maja.

Paremale poole jäävad söögituba ja köök. Keskele elutuba, kust läbi klaasseina avanevat imeilusat merevaadet segavad üksikud metalltrossidel olevad puidust riiulid. Elutoa keskel seisab klaasist tagaseinaga metallist kamin, tulease ise on veidi allpool põrandat. Vaba vormiga ja suurte dekoratiivsete aukudega savist siseseinad eraldavad sissepääsu elutoast ja köögi söögitoast.

Vasakus tiivas on näha trepp, mis viib pool korrust ülespoole laste ruumidesse ja magamistuppa. Pool korrust allpool on saun. Kui oleme maja paremas tiivas, söögitoas, siis näeb kogu majast läbi, sest vasakus tiivas oleva koridori lõpetab suur ümmargune aken.

MAJJA TULEVAD ÕLITATUD laudpõrandad, märgadesse ruumidesse ja esikusse aga pannakse maha kivi. "Oleks võinud teha ka savipõranda, aga see pole kindlasti nii kulumis- ja veekindel ning seda on raske puhastada," arvab sisekujundaja Aita Teigar. Ja lisab, et seest värvitakse seinad kaseiinvärvidega, mis on tehtud kohupiima baasil. Mõni sein jäetakse värvimata - naturaalset savitooni punakaks-kollakaks. Laetalade vahelised laudised värvitakse õlivärviga valgeks.

Keldrikorrus aga tuleb viimistlemata fiboplokkidest. Need on ju ka tegelikult savist. Sinna tehakse puitlaed ja keraamilisest kivist põrandad. Mõned vaheseinad on klaasplokist ja liimpuitplaadist.

Nii efektset maja ei raatsigi mööbliga ära narrida. "Huvitava arhitektuuriga ongi nii, et ei tahaks justkui midagi sisse panna. Sellesse majja tuleb mööbel täispuidust, robustne, massiivne. Midagi tuleb vanaaegset, midagi lastakse teha, tõenäoliselt aga kõik naturaalse õliviimistlusega. Üks riiul ehitatakse ka savist. Sellesse majja Itaalia disain kohe kindlasti ei sobi," arutleb Aita Teigar.

Maja ümbrus jäetakse nii, nagu on. Omanikud tahavad säilitada ümbritsevat loodust nii palju kui võimalik.

Copyright ©1995-2000 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre

Webmaster