| Eesti Ekspress 19. aprill 2000 | Usk |
Lamedast maast ja loodusseadustest
Mis on kreatsionism ja kuidas sellesse suhtuda, küsib Eesti Looduse toimetaja Rainer Kerge.
Mis on kreatsionism ja kuidas sellesse suhtuda?
Erast Parmasto Mis on kreatsionism? Ristiusu mitmetes harudes levinud doktriin, mille järgi maailm, kaasa arvatud kõik elusolendid ja neist väidetavalt täiesti erinev inimene, on loodud jumala poolt. Väga levinud on seisukoht, mille järgi see toimus vähem kui 10 000 aastat tagasi ja kuue päeva jooksul (USAs uskus 1999. aasta augustis inimese sellist päritolu 47% küsitletuist). Selle põhjenduseks esitatakse Piibli täht-täheline tõlgendamine ainsa usaldatava informatsiooniallikana. Teises kreatsionismi voolus mööndakse pikema ajavahemiku möödumist, ikkagi aga kõige loomist lõplikul kujul jumaliku kujundaja poolt (Intelligent Design). Kreatsionism on vastuolus paljude loodusteaduste saavutustega, eriti evolutsiooniõpetusega. Seetõttu tehakse mõnikord korda läinud katseid keelata või tsenseerida bioloogia, geoloogia ja astronoomia tänapäeva teadmistele vastavat õpetamist. Püüdluste nurjumisel on nõutud lastele teadmiste ja uskumuste võrdset õpetamist, nagu suudaks nad siis ise otsustada, kumb on tõesem.
Kas kreatsionistlikul maailmavaatel on kohta koolis? Tegemist pole maailmavaatega, vaid doktriini või dogmaga. Mitmetes maades (näit. USA, Kanada, Austraalia) on riiklikult finantseeritavates koolides usuõpetus(ed) lubamatu(d). Eesti Vabariigis soovitas Haridusministeerium (1997) valikaines "usuõpetus" juba esimeses klassis lastele õpetada, et elu on Jumala kingitus, õpetuse eesmärgiks on luua eeldused kristliku kirikuga osadusse astumiseks. Looduse ja elu evolutsioonilist arenemist tulevat õpetada alles mitmed aastad hiljem. Niisiis: Eestis on see koht juba kroonu poolt paika pandud ja üks usk tegelikult riigiusuks tehtud. Samas annab meie kool vähe selle mõistmiseks, mis on õieti teadus ja milles seisneb selle erinevus uskumustest. Ka loogika, loogilise mõtlemise õpetamine on jäetud vaeslapse ossa. Niisugune on hariduspoliitika siin ja praegu.
Kas kreatsionistlikku maailmavaadet peaks õpetama bioloogia- või religiooniõpetuse tunnis? Nagu näiteks usuõpetusevabas USAs, tuleb ka meil gümnaasiumis vastavas humanitaaraines põhjalikult tutvustada religioonide teket, ajaloolist rolli ja selle muutumist ajas, samuti maailma usundeid - eriti just Eestis esindatuid. Teisteski õppeainetes ja suhtlemisel õpilastega tuleks kujundada laste ja noorukite mõistvat, tolerantset suhtumist religioonidesse ja usklikesse. Kindlasti tuleb iseloomustada ka kreatsionismi - vähemalt teadmistega vastuolus oleva, kuid levinud kurioosumina, mis näitab inimkonna vaimse arengu keerulisust. Kuidas selle kõigega hakkama saavad enamikus ise ühe usu veendunud pooldajate hulka kuuluvad usuõpetajad, see on suur-suur küsimärk.
Kuidas peaks ühiskond (riik) suhtuma kreatsionismi pooldavatesse organisatsioonidesse? Nagu kõigisse usuühingutesse, või äärmusrühmitustest näiteks ufomaanide ja selgeltnägijate koondistesse: täiesti tolerantselt. Nende vahelesegamist riiklikes koolides õpetatavasse tõkestavad loodetavasti meie seadused ja ühenduste kinnitatud põhikirjad. Eeskujuks olgu neile Lameda Nelinurkse Maa Selts (Flat Earth Society), mis Eestis kooliõpetuse muutmist ei nõudle. Eesti ajalehtedes on mõnikord ilmunud nii kreatsionistide raevukat propagandat kui ka religioone mõnitavaid kirjatükke. Eks seegi näita meie lehtede loksumist kollase laineil. Alguse asi, läheb ehk ajakirjanike harituks saades ja vastutustunde kasvades üle.
Kui vana on Maa? Küsige geoloogidelt ja astronoomidelt. Elu vanuseks Maal hinnati hiljuti paleontoloogiliste leidude abil 3,8 miljardit aastat. Iga aasta, mõnikord isegi kuu toob aga selles arvus täpsustusi. Seente kujunemine lahknes loomade arengust igatahes umbes 965 miljonit aastat tagasi, selle arvu viga võib aga ulatuda 22 miljonini. Teadus ei tea veel kaugeltki kõike.
Richard Villems Mis on kreatsionism? Kreatsionismi olemus ei peitu Genesise tähttähelises uskumises, vaid hoopis muus: veendumuses, et teadus seda uskumist ka kinnitab. Seega: käibesõna "kreatsionism" asemel tuleks kasutada järjekindalt terminit creation science. Ei tohi unustada, et ka selle sajandi suurimate evolutsiooniteadlaste hulgas on olnud sügavalt usklikke inimesi - kasvõi Theodosius Dobzhansky. Ja mitte ainult. Muuseas - ka creation science'i esindajad pole paraku lõpuni järjekindlad, ja see on juba tõepoolest kahetsusväärne ja diskrediteeriv. Nii ei tea ma ühtki lamedat maad pooldavat kreatsionislikku teadlast.
Kas kreatsionistlikul Nagu luterlased, presbüterid, metodistid, katoliiklased, baptistid jt olen ma seisukohal, et kreatsionism ei kuulu kooliharidusse. Kindlasti mitte teaduste all. Ja ma ei arva, et võrdleva religiooniloo seisukohast oleks creation science'il niisugust jäävat kaalu, et temal tasuks peatuda enam kui vast huvitaval illustratsioonil selle kohta, kuidas üritatakse pseudoratsionaalsete argumentidega põhjendada seda, mis on essentsiaalselt just uskumise/mitteuskumise küsimus.
Kuidas peaks ühiskond (riik) suhtuma kreatsionismi pooldavatesse organisatsioonidesse?
Uske on palju: neil on olnud ja on oma oluline koht tegelikkuses. Ühiskond peaks suhtuma kreatsionismi pooldavaisse organisatsioonidesse täie tolerantsusega, kuid seadma selge piiri sinna, kus kreatsionism pürgib kreatsionistlikuks teaduseks ja taotleb kohta astronoomia, geoloogia ja bioloogiateaduste kõrval koolihariduses. Juba kasvõi pretsedendi vältimiseks: demokraatlikus riigis tuleks siis samaaegselt avada tee kooliharidusse suvalisel usuliikumisel, kellel on midagi öelda maailma, olgu siis füüsilise või bioloogilise, tekke ja arengu kohta.
Toomas Jürgenstein Mis on kreatsionism? Selle sõnaga võib segadust tekkida. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta, mis väidab, et kogu maailm on Jumala looming. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Põhiliselt tähistab kreatsionism siiski peamiselt USAs levinud pseudoteaduslikku ideoloogiat Creation Science. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Kas kreatsionistlikul maailmavaatel on kohta koolis? Kui jah, siis millises tunnis peaks teda õpetama: kas bioloogia- või religiooniõpetuse tunnis? Vaateid, mis võivad segadust külvata, peab ikka käsitlema. Kasvõi selleks, et vastavate ideoloogiate juuri ja ebapädevust näidata ning õpilasi nende eest hoiatada. Bioloogia tunnis pole kreatsionistlikke (kitsamas mõttes) vaateid mõtet vaatluse alla võtta, küll aga religiooniõpetuse tunnis. Kreatsionismi kaudu saab näitlikustada fundamentalistlike usugruppide ideoloogiat, nende ohtlikkust ühiskonnale, kaugenemist reaalsusest jne. Kindlasti tuleb kreatsionismist juttu ka loomislugude käsitluse juures, kus saab näidata nende ja evolutsiooniteooria vastandamise alusetust.
Kuidas suhtute evolutsiooniteooriasse? Nii nagu igasse valitsevasse teaduslikku teooriasse. Hetkel on see parim viis maailma looduse arenemise seletamiseks. See ei välista muidugi uute seisukohtade teket. Nii nagu oli klassikalisele evolutsiooniteooriale parajaks väljakutseks neutralistliku evolutsioonikäsitluse teke. Kahjuks ei lase ajapuudus enam kõigi uuemate vaadetega kursis olla.
Kui vana on Maa? Minu mäletamist mööda umbes 4,6 miljardit aastat
Vello Salo Katoliku kiriku õpetuste hulka kreatsionism ei kuulu. Katoliku kiriku seisukohast on olemas üks ja ainukene jumal ehk looja, kelle tehtud on ka loodusseadused, ning seetõttu ei saa olla vastuolu hea teoloogia ja hea loodusteaduse vahel. Kui selline vastuolu tekib, tuleb selle põhjust otsida ühe või teise poole veas. Nii loodusteadlased kui ka teoloogid on inimesed, kes teevad vahel vigu, aga on ka võimelised oma möödalaskmisi parandama. Mis puutub evolutsionismi, siis see, mis on teaduse seisukohast täiesti kindel, on loodusseadus, mis pärineb loojalt. Ja mis on hüpotees, see on hüpotees. Kui mõni teoloog on arvanud end liiga palju teadvat loodusteadustest või kui mõni loodusteadlane on liiga palju teoloogide vastu, tuleb meil lahendus ära oodata. | |
Copyright ©1995-2000 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre | |
ks sügavalt usklik tütarlaps teatas mulle, et Maa vanus on neli tuhat aastat ja kõik elusolendid on loodud korraga ning just sellistena, nagu nad praegu on. Kõik minu katsed vastu vaielda kummutas ta viidetega Piiblile. Selles vaidluses me ühe mütsi alla ei jõudnudki.