RAUA NEEDMINE - Rein Raua jõuline sõnavabaduse kaitsmine on teinud Schibstedi kontsernile kõvasti muret.

Rein Raud norib rahavõimuga tüli

Rein Raud

• Sündinud 21. XII 1961 kirjanike Eno Raua ja Aino Perviku pojana. Vend muusik Mihkel Raud. Abielus leedulannast teatrikunstniku Rosita Rauaga.

• Lõpetas 1985 Leningradi ülikooli jaapani filoloogina.

• Oli 1989 Eesti Humanitaarinstituudi rajaja, olnud selle kolleegiumi esimees ja rektor, praegu professor.

• Aastast 1995 filosoofiadoktor ja Helsingi ülikooli jaapani filoloogia professor.

• Kirjanike Liidu juhatuse, Avatud Eesti Fondi Nõukogu, Presidendi Akadeemilise Nõukogu ja välismaiste teadusseltside liige.

KALEV KESKÜLA
BARBI PILVRE

ind ajab närvi, kui rahamaailm tungib üle igasuguste piiride," ütleb Eesti kõige rahvusvahelisem intellektuaal Rein Raud, "kui arvatakse, et absoluutselt kõik peab raha käsu ees taanduma."

Kultuurikülgede kõrvaldamise juhtum Postimehes oli Raua jaoks tüüpiliselt jõhker näide raha omavolist ning pikemalt kõhklemata alustas ta sõjakäiku. Rahvusvahelise mõjuka kirjanike organisatsiooni PEN-klubi Norra osakonnale saadetud käredas toonis kirjas avaldas Raud koos kolleegidega kahetsust, et kuigi norralased toetasid omal ajal iseseisvusliikumist Eestis, on nüüd just Norra korporatsioon "inspireerinud niisuguse brutaalse tsensuuri-juhtumi".

Kirjas avaldatakse lootust, et Postimehe omanik meediakontsern Schibsted teeb toimunust järeldused ja paneb ka Postimehe juhtidele aru pähe. "Küllap ongi nende kahjumid tulenenud sellest, et nad sünnitavad selliseid kleepuvaid lehti nagu Sõnumileht," lisab kirja autor kommentaariks.

Kümnekonna Eesti PEN-klubi liikme allkirjaga tekst läks teele läinud nädala kolmapäeval. Norra PEN reageeris nii kiiresti, nagu oleks isamaa tõepoolest hädaohus: juba järgmisel päeval kogunes juhatuse erakorraline koosolek, et arutada "Schibstedi süüasja". Võeti vastu resolutsioon, milles rõhutatakse juhtumi igakülgse uurimise vajadust, ja saadeti see Schibstedile ning ka konkureerivatele Norra ajakirjandusväljaannetele.

Mõne päeva eest ilmus artikkel Norra mõjukaimas ajalehes Dagens Næringsliv, kus valgustati toimunut kerge hämmastuse ja kahetsustundega, ning ka ajalehes Dagsavisen. Detailse ülevaate sai Raualt ka Dagbladeti ajakirjanik. Asjast on huvitunud Leedu lehemehedki (häid tuttavaid on Raudadel Leedus palju, sealhulgas endine aktiivne kultuurivõitleja Valdas Adamkus), ka seal on Schibstedil meedia-tehingud pooleli.

Tänu intellektuaali klassivihale on Tatari tänavas Postimehe toimetuses külvatud veeklaasi(?)tormi lainetust tunda Oslost Vilniuseni.

Rein Raud on ­ vähemasti majanduslikus mõttes ­ ilmselt kõige sõltumatum eesti intellektuaal. Nimelt on tema 35selt pälvitud professoriamet Helsingi ülikoolis eluaegne ja seetõttu ei pea ta kodumaiste tööandjate arvamusega arvestama. Liigset respekti ta raharohkete koolivendade Tamjärve või Luige ees ei tunne ning oma lapsi valmivasse Tamjärve kooli ei pane.

Laheda seltskondliku olemisega Rein Raud on põhimõtteliste küsimuste arutamisel tõeline muremeister (ingl k troublemaker). Kui Raud võtab Avatud Eesti Fondi Nõukogu koosolekust osa, kestab see kindla peale kauem kui ilma temata. Rein Raud on konfliktne, aga tema sünnitatud konfliktid on maailmavaatelised.

Rein Rauda on saatnud imelapse kuulsus. Sajaprotsendilise mälu, lugematute keelte oskuse, võrreldamatu lugemusega põhjustab ta alaväärsuskompleksi ka vaimuinimeste seltskonnas, rääkimata liht- ja rahainimestest. Kui polüglott mingit keelt ei oska, mõtleb ta selle sugulaskeelte põhjal välja. Matemaatikuga vestleb õpetlane matemaatikast, filosoofiga filosoofiast, muusikainimesega muusikast.

Rein Raua rahvusvaheline positsioon tähendab ka jätkuvaid õpetamis-, esindus- ja konverentsireise. Pidevalt mööda maailma rändav ja sageli lennukiga tööl käiv Raud organiseerib oma aega täpselt. Tuluke tema elektroonilises märkmikus teatab järgmisest kohtumisest.

Ehkki puhastverd renessansiinimene, peab Rein Raud end eelkõige kirjanikuks. Tema hästikonstrueeritud ja sõnumitihedaid teoseid on peetud aga õpetlaslikult tehislikeks. Ajalehtedelegi keeldub enamasti kirjutamast lihtsalt ja lühidalt, ehkki sekkub meelsasti avalikku diskussiooni. Mõnda asja ei saa lihtsalt väljendada, raiub ta. Siit ka tema jälestus Eesti lihtsa ja lõbusa meedia vastu.

Üks kolleeg on poolnaljatamisi välja pakkunud, et Rein Raua aju tuleks pärast tema surma ekspertiisi saata. Peaaegu kõike, mida ta teeb, teeb ta teistest paremini, välja arvatud igasugused kehalised tegevused. Ta vihkab sporti ja liikumist ning tervislikke eluviise, eelistades sellele tervist kurnavat hedonismi. Mõni aeg tagasi tõmbas ta meelsasti piipu, valides vaid parimaid tubakaid. Veine ta tunneb ja armastab, aga joob hea meelega konjakitki. Tema kirg on tee. "Ma võin laupäeval kaheksa tundi järjest köögis veeta," iseloomustab ta ise oma perfektsionistlikku kiindumust Ida-Aasia kööki.

Tal on oskus nautida kodanlikke väärtusi, nagu tema staatusega lääne ülikoolide professoritele tavaks. Tema korter asub pargivaatega Kadrioru kirjanike majas.

Rein Raua viimase aja kinnisidee on, et intellektuaalid on Eesti ühiskonnas samasugused marginaalid ja tõrjutud nagu mis tahes teised puudega tegelased.

Mõnedki arvavad, et Rein Raua maailm on must-valge ja tema väärtushinnangud absoluutsed, kuid võib-olla on see ka lihtsalt jonn. Ta teeb näo, et ei suuda aru saada, kuidas teistel võib olla raskusi rootsi keelest arusaamisega ilma seda õppimata. Küllap oli Postimehe juhtum Rein Rauale ka tänuväärne võimalus isiklikku sappi välja lasta. Ülikooli rutiinist tüdima kippuva Rein Raua unistused on seotud isikliku sõltumatusega. "Ma tahaks kirjutada raamatu mõtlejatest ­ näiteks Diogenes või varased zen-budistid ­, kel on õnnestunud saavutada süsteemi muutmata võimalikult suur isiklik vabadus. See näib olevat ka end tugitoolianarhistiks nimetava Rein Raua unistus. 

Copyright ©1995-1999 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre

Webmaster