Kaugel-kaugel ja oh kui erinev, kuid ometi tundub miski nii tuttav. Sarnased olud loovad sarnase hingelaadi.

Enne meid
oli veeuputus

ARNE PAJULA

aabusime Söuli paar päeva pärast orkaani. Mudaseid veetriipe oli näha sillasammastel 3-4 meetrit Hani jõe pinnast kõrgemal. Tee, mida mööda sõitsime lennujaamast hotelli, oli selgelt olnud vee all.

Söul ise on hästi rahulik suurlinn, mille vanemat osa iseloomustavad kitsad, järsult mäkke ronivad tänavad, ja uuemas osas kõrguvad pilvelõhkujad.

Ühes sellises, hotellis Inter-Continental Soul, me peatusimegi.

Sarnasusest

Korea sarnaneb Eestile. Kohalike suurriikide Hiina ja Jaapani vahel asuvana on ta igaveses poliitilises ja strateegilises tõmbetuules.

Oluliseks toiduandjaks on meri ja söögiks kõlbab ka prügikala. Väliselt Peipsi tinti meenutavate eriliigiliste kuivatatud kalakeste kuhjasid on kaubamajas mitmeid.

Hapukapsas kimchi on hapendatud koos terava paprikaga ja nii on ka tema maitse terav ning värv punasekirju. Kapsas ei ole siiski riivitud, vaid lõigatud paraja suurusega lehtedeks. Nii on teda mugav pulkadega süüa.

Erinevusest

Korea klassikalised söögipulgad erinevad tunduvalt suurte ja võimukate naabermaade omadest. Nad on nimelt metallist ­ rasked, libedad ja peened. Väliselt meenutavad nad pigem suuri heegelnõelu kui söögiriistu.

Mõningase treeningu järel taipan äkitselt, et pulgad peavad sellised olema just kimchi söömiseks. Töntsakate puupulkadega ei õnnestuks kapsalehtede elegantne suhuviimine mitte kuidagi.

Erineb ka keel ja õigupoolest on keeleprobleem eurooplasele selge peavalu. Nii sõimegi hotellis asuvas restoranis Hangawi, mis on spetsialiseerunud traditsioonilise Korea köögi võludele.

Toidust

Sõime kodustele pidudele omaseid roogi. Alustuseks kaheksa peeneks hakitud toitu pannkoogiga. Kapsast, seeni, redist, naerist, kaalikat, merikapsast, porgandit või maapirni asetatakse endale meeldivas segus õhukesele pannkoogile, mille servad pulkadega kokku keeratakse. Maitset täiendab kookide vahele riputatud kalapuru.

Järgnevalt toodi väikestes kausikestes kohale küpsetatud toitude valik, millele põhimaitse andis seesamiõli. Võimsa ja piprase kimchiga, merese vetikaga või pehmemaitselise kabat¼okiga koos ei muutunud see siiski üksluiseks. Kõrvale serveeriti kimchid veega ­ suvist külmtoitu, mille piprasus tegi temast hästi erksa rüüpe.

Efektne oli laua peal valminud hautis. Pott meenutas kaanetatud rõngaskeeksi-vormi. Keskel korstnataoline avaus. All süüdatud kuivpiiritus pani poti kiiresti podisema ja kui leegid kustusid, oligi pajaroog valmis. Leemes ujusid pelmeeni moodi dimsumid, omleti ristkülikud, kala ja kreeka pähkli tükid ning oad.

Järgnesid taignas küpsetatud kabatšok, kuningkrevett ja hakitud kala - rohelise sibula rull. Kõrvale sibulaga kaunistatud hapukas sojakaste.

Praena serveeriti loomaribisid. Eelnevalt magushapus kastmes marineeritud liha omandab küpsemisel huvitava magusa maitse. Ja taas jõuline seesam.

Söögiaja lõpetab bibimpa ­ kuum aurutatud riis, mille katteks on peenikeste aedviljaribade valik. Lisandiks valatakse peale kaks kastet ­ üks seesamiõline ja teine paprikane. Neid doseerides saab reguleerida toidu lõppmaitset. Tuleb just nii piprane või seesamine, nagu soovid. Kõrvale serveeritakse puljong.

Päris lõpuks oli lakooniline magustoit, mis peab korraga sisaldama viite erinevat maitset ­ magusat, haput, vürtsikat, mõrkjat ja mahlast. Täpselt nii see ka oli.

RESTORANI SEIN:
Rahvuslikus laadis
tellisekunst.

ÜHEKSAOSALINE
ALGUS: Pannkook
 ja tema peenestatud
täidised.

ÜHEKSAOSA-
LINE LÕPP: Soojal riisil hauduvad pehmeks peenestatud lisandid, maitsestamiseks lisatakse kastmeid ja juuakse puljongit. 

Joo end nooreks

 Toidu kõrvale tarvitasime jahedat tervisenapsu. Tegemist oli kümnel ürdil tõmmanud riisiveiniga nimega Baeksaeju ­ saja aasta vein. Pudeli kork on mähitud riidetükki, mida kaunistab kohalikus hieroglüüfkirjas, hangolis kirjutatud õpetlik lugu:

Jalutas kord õpetlane mööda teed ja nägi õudusega, et üks noor mees peksis vanurit piitsaga.

"Ole sa neetud, häbitu. On andestamatu endast vanemat nii jõhkralt solvata!" ütles mööduja.

"See vanur seal on minu sõnakuulmatu poeg. Olen talle kogu elu rääkinud, et päevas peab jooma pitsikese Baeksaejud ­ nii püsid igavesti noor. Kuid kus sa sellega, ta hakkab ikka veel mulle vastu. Sellepärast nahutangi teda," vastas vihane noormees.

Baeksaeju maitses veidi hapukalt ja ürdimaitse oli mõnusalt kerge. Ostsin kojugi kaasa. 

Hangawi ja hapukapsas

 Traditsioonilise korea söömaaja juurde kuulub paprikane hapukapsas kimchi ja pillimäng kaheteiskümne keelega pillil hangawi. Sellel korea rahvuspillil mängivad eranditult naised.

Endistel aegadel kogunesid õpetlaste kihi noormehed õhtuti traditsiooniliselt kohalikku söögimajja, kus nad nautisid madalaima ühiskonnakihi naiste pillimängu. Helid on pehmed ja meloodia sujuvalt ujuv. Täpseid noote oodata polegi mõtet, sest vasaku käega vajutatakse pidevalt keeltele ja toimub modulatsioon.

Söögilisandit kimchid armastavad korealased piiritult. Eriti ilmekalt avaldub piiride eiramine äralennul Tokiosse, kui lennukisalongi täidab tuttav hapukapsahõng ­ sugulastele kaugel on ju vaja külakostiks kaasa viia vanaema enda kätega tehtud kodust kimchid.

Mustal taustal tikand neiu selja taga meenutas mulle Koreas kodu ja vanatädi. Maailm on tõesti väike. 

Copyright ©1995-1999 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre

Webmaster